| Vanus kuudes | 2 | 4 | 6 | 8 | 10 | 12 | 24 |
| Rinnapiim või rinnapiimaasendaja. | x | x | x | x | x | x | |
| Kartul, lillkapsas, porgand. | x | x | x | x | x | x | |
| Banaan, mustikas, pirn, õun, ananass, sõstrad, vaarikad, pohl, murakad, jõhvikad. | x | x | x | x | x | x | |
| Taine sea-, looma, vasika, kana, ulukiliha. | x | x | x | x | x | ||
| Riis, tatar, hirss, mais. | x | x | x | x | x | x | |
| Kaer, rukis, oder. | x | x | x | x | x | ||
| Nisu. | x | ||||||
| Kaalikas, peet, spinat, naeris, kapsas. | x | ||||||
| Piim ja piimatooted. | x | ||||||
| Mahlad. | x | x | x |
Teise eluaasta alguses suudab lapse organism juba hakkama saada lehmapiimatoodetega - lapse jaoks on parimad loomuliku rasvasisaldusega lehmapiimatooted; poes müüdavast 2,5-%-lisest piimast ei suuda lapse organism omastada kaltsiumi; laps peaks jooma koorimata rasvast lehmapiima, mida õnneks taas ökopoodides müüakse. Last võib nüüd tutvustada ka teiste lehmapiimatoodetega nagu juust, või, kohupiim ja jogurt, kuid neid valides tuleks lugeda poes peenes kirjas pakendiinfot ning veenduda, et neisse poleks lisatud säilitus- ega värvaineid. Hoiatada tuleks kohukeste, kohupiimakreemide ja jogurtite eest, kuhu sisse on pandud liialt palju (valget)suhkrut, samuti on need reeglina väherasvased ning eesmärk sealt lapsele kaltsiumi ammutada on seetõttu olematu. Otsimise peale leiab poest ka mahemärgistusega kohupiimasid ja jogurteid, mille rasvaprotsent ulatub 10 ligi - just need sobivad väga hästi kasvavale organismile. Lapsele toitu valides tuleks seada harjumuseks lugeda pakendi pealt alati läbi toote täielik koostis, kunstlike E-ainete ohutud normid on paika pandud täiskasvanu kehamassi arvestades, lapse organism ei saa nendega hakkama. Ohtlikemad on säilitusainete grupp tähistatuna E 200-E 299, samuti värvained (E 100- E 199), aga ka suhkruasendajad, maitsetugevdajad jne. Lapse organism vajab lisaks süsivesikutele ja valkudele ka rasvu - tervise seisukohast on parimad rasvad piimarasv (või), külmpressitud õlid ning osaliselt ka loomne rasv; samas on hüdrogeenitud taimerasvad, mida leidub erinevates kohukestes ja küpsetistes, kantserogeense toimega ning neid peaks vältima nii iga täiskasvanu kui laps.
Teisel eluaastal lisanduvad lapse menüüsse veel muna, samuti gluteeni sisaldavad teraviljatooted (kaer, rukis, oder, nisu). Teraviljatoodete puhul on oluline, et laps ei saaks neist tühje süsivesikuid, vaid ka mineraal- ja kiudaineid - seetõttu tuleks eelistada täisteratooteid. Enamus laste lemmikud on makaronid - et see toit kasulikuks muuta, tulekski pakkuda lapsele just täisterapastat ning soovitavalt erinevate viljade oma, mitte vaid nisu. Lai valik täistera- ning alternatiivjahude pastatooteid on saadaval ökopoodides. Putrude valikul on samuti parimaks variandiks täisterapudrud; kooritud viljateradest tehtud nisumannas midagi kasulikku säilinud pole.
http://www.hot.ee/lastearst/toit.htm , http://www.tervitus.ee/index.php?page=lapse-toit
Sul on väga tore tehtud ülesanne!
ReplyDeleteTabel on väga hea kokkuvõtlik ning lisaselgitusest saab kasulikku uut infot.
ReplyDeleteHästi põhjalikult on tehtud sinu töö. Ma jäin ise vaatama seda, et meie allikad väidavad nii erinevaid asju: näiteks mina leidsin oma allikast, et luteeni sisaldavaid toite võib pakkuda ju kuuekuusele lapsele... Ei teagi nüüd, kumb õigem on, bõi on asi hoopis kogustes?? Sinu töö on ikkagi väga hea ;)
ReplyDeleteVäga hea töö! Leidsin veel mõtteid, millele ise ei oleks tulnudki ja kinnitasin vanemaid teadmisi. Tabel on väga kokkuvõtlik ja edastab kõige olulisemat.
ReplyDeleteTabel tuleb minule tuttav ette, kuid see on väga hea ja ilmestab tööd väga hästi. Mis puutub toitumisalaseid soovitusi siis neid ongi väga palju ja erinevaid tõde on arvatavasti kuskil vahepeal - osadele inimestele sobivad ühed ja teistel teised asjad.
ReplyDelete