Tagasiside (ül. 20)

Minu eesmärk oli kursuse käigus saada targemaks väikelapse hoolduse kohta. See kursus õpetas mulle palju uut, mis saab mulle tulevikus kindlasti abiks olema.
Selline kursus on kindlasti kasuks igale neiule, kes tulevikus tahab emaks saada. Saab lugeda erinevate oluliste asjade kohta lapse hoolduse ja heaolu kohta.
Soovitan kindlasti seda kursust ka järgmistel aastatel teha. Usun, et see kursus oleks tõhusam loenguna, sest siis saaks kasutada koolis olevaid vahendeid ja koos õppejõuga praktilisi asju läbi teha.
Olen väga rahul, et sellel kursusel olin. Tänud kursuse läbiviimise eest!

Mänguväljaku analüüs (ül.19)

Mida pean ohtlikuks :
1) redel -  redeli pulkade vahed on liiga suured. Oht on redelil ronimisel kukkuda, sest ei ulata astuda järgmisele pulgale.
2)võrk - selline võrk on kõikuv ja lapsel on raske seal säilitada tasakaalu. Suur oht on ka kinni jääda mõnda võrgu ruutu ja paanikasse sattudes laps jääb suure tõenäosusega jäsemega rippu või kukub koheselt maha.
3)piire - asub üleval platvormil ja selle just sellised vahed kuhu laps saab oma käe või jala vahele toppida ja sinna kinni jääda ja nii end vigastada.
4)pulk - asub liumäe otsas. See on arvtavasti mõeldud, suurematele lastele, suurema hoo saamiseks liugu laskmisel. Minu silmis on see väga ohtlik. Mänguhoos pisikesed lapsed ei pane seda tähele ja jooksevad sinna otsa. Liugu laskmisel on oht ka sinna pea ära lüüa.
5)kiigud - kiigud on mõeldud ainult suurematele lastele. Sellel mänguväljakul pole näha kiike, mis oleksid mõeldud pisikestele lastele. Pisikeste laste kiikudel tavaliselt on ääred, et sealt poleks võimalik maha kukkuda.
6)rullitav mäng - liuvälja taga on näha kollane mäng, seda saab keerutada ( rullida). Sinna on ka suur võimalus vahele jääda ja end vigastada.

Minu arvamus on rangelt see, et ükski noor laps ei tohiks järelvalveta sellistes kohtades mängida. Kaasas peab olema täiskasvanu, kes oleks ligidal ja juhendaks last ja vaataks, et lapsel oleks turvaline.

Millegi pärast ei lase ta siia pilti korralikult salvestada. Lisan lingina http://www.koduvald.ee/pildid/0907_lk3.jpg

Pilt on võetud internetist, sest kooliga hetkel kiire-kiire... Loodan, et mu analüüs on sobiv.

Imiku ja väikelapse magamine (ül. 18)

Üks paremaid mooduseid lapse vaigistamiseks ja voodissepanekuks on harjumuse loomine. Ööuneks valmistumisest peaks saama kindel rituaal. Ühtede ja samade toimingute tegemine igal õhtul enne magamaminekut tekitab lapses turvalisusetunde ning annab talle ühtlasi märku lähenevast uneajast.

Paar head äraproovitud ideed
* Soe vann, puhaste ööriiete selgapanek ja lähedaste inimeste kallistamine.
* Lemmikraamatu ettelugemine või rahuliku muusika kuulamine.
* Isa, ema või kogu pere lauldud lemmiklaul.
* Pehme lemmiklelu või teki kaissuvõtmine.
* Õrn paitus seljale.

Olge järjekindel! Kui vähegi võimalik, pidage kinni uneajast ja toimingute järjekorrast. Pisut vanematele lastele tuleb lähenevat uneaega meelde tuletada. Seda võiks teha umbes pool tundi enne mängimise lõpetamist ja uuesti 10 minutit enne magamaminekut. Ootamatusena tulev korraldus või tegutsemine tekitab lapses ainult trotsi ning soovi jätkata seda, mis parasjagu käsil. Pidage meeles, et magamapanekurituaal peab alati aset leidma lapse toas või seal, kus ta tavaliselt magab.
·  Rahustage last enne uinumist! Ärga erutage ega lõbustage last enne magamaheitmist! Korjake imiku voodist või hällist ära kõik liigsed mänguasjad ja jätke talle vaid üks lemmiklelu! Mänguasjade ärakorjamine annab lapsele märku, et on aeg vaikseks jääda. Ärge lubage vanematel lastel enne magamaminekut mööda maja/korterit ringi joosta, kisada ja telerit vaadata.
·  Ärge lükake lapse magamaminekut pikalt edasi! 10kuusel lapsel kulub uinumiseks vaid mõni hetk. Pisut vanemad lapsed vajavad selleks aga 15-30 minutit. Kui asi kipub venima juba üle poole tunni, on see liiga pikk aeg.
·  Ärge jätke tuld põlema! Õpetage last tegema vahet öö ja päeva vahel! Tehke selge vahe, et päev on mängimiseks, öö magamiseks. Kui laps ärkab ja ümberringi on pime, teab ta, et veel pole aeg üles tõusta. Heleda valguse põlemajätmine tekitab tarbetut segadust.
·  Ärge pange lapsele lutipudelit voodisse! On tõsi, et imemine aitab lapsel end magama uinutada. Kuid piima või mahla juues satuvad lapse suhu suhkrud, mis võivad tekitada kaariest. Tulemuseks on nõrgad ja katkised hambad. Lutipudeliga kaasneb teinegi oht. Kui laps on harjunud ainult koos sellega uinuma, võib ta ärrituda, kui öösel ärgates pudelit enda kõrvalt ei leia või kui see on tühi.
·  Olge paindlik! Kui laps on haige või kui ta elus on millegipärast raske periood, tulevad väikesed kõrvalekalded rutiinist kasuks, kuid ärge laske asja täiesti vabaks! Võite küll lugeda lapsele ette veel ühe jutu, ent mitte lubada tal teleri ees magama jääda.
·  Ärge kiirustage lapsele tahke toidu andmisega! Mõned lapsevanemad usuvad, et imikud ärkavad öösiti sageli sellepärast, et vedelast toidust neile lihtsalt ei piisa. Seetõttu üritavad nad lapsele võimalikult vara tahket toitu andma hakata. Pidage meeles, et rinnapiim (või selle puudumisel piimasegud) on imikule esimesel kuuel elukuul ideaalne toit! Tahke toit ei soodusta öösel magamist. Kui just arst seda ei soovita, ärge hakake tahket toitu andma varem kui 6. elukuu lõpust.
·  Pühendage lapse magamapanekule kogu oma tähelepanu! Lapse uinumine peab olema eriline nii talle kui teile endale. Ärge petke last, tegeldes sel ajal veel millegi muuga! Pühendage talle igal õhtul teda vannitades, emmates ning talle unejuttu lugedes kogu oma tähelepanu! Uskuge — siis on uinumine/uinutamine teile mõlemale palju meeldivam.

Kasutatud kirjandus : http://nanny.ee/index.php?alam=2

kASUTATUD KIRJANDUS

Imiku silitamine ehk beebimassaaž (ül. 17)

Keskkonna ettevalmistus - 

Jälgi, et ruumi temperatuur oleks adekvaatne 20-22 kraadi C (Maser 1994, Kantero jt 2005); Kavanagh (2005) soovitab soojemat ruumi temperatuur-kuni 26 kraadi C. 

Ei tohi olla tuuletõmbust; 

Õhuta eelnevalt ruum; massaazi ajal suureneb hapniku tarve 

Ruum olgu hubane, vaikne. Soovi korral vaikne rahustav muusika; 

 Pane käepärast järgmised vahendid: massaaziks imikuõli ja vajadusel puhastuseks salvrätid, mähe, tekk.

Ema ettevalmistus -  

Varu protseduuri läbiviimiseks aega, naudi lapsega koosolemist; 

Arvesta, et ühe silitamisprotseduuri läbiviimiseks koos ettevalmistuse, teostuse ja lõpetamisega kulub umbes 20-30 minutit; 

Jälgi, et Sinu asend oleks mugav. Sobivaim on istuv asend, selg toetatud, põlvedele suurem ja tugevam padi, jalgade alla võib panna madala pingi, mis tõstab lapse kõrgemale (laps süles näoga Sinu poole); Silitamisprotseduuri võib teostada ka seistes (laps mähkimislaual);  

Eemalda sõrmest sõrmused, randmelt kell, käekett jm aksessuaarid, mis võivad vigastada imiku õrna nahka; küüned lühikesed, mitte teravad; 

Jälgi, et Sinu käed oleks puhtad, soojad ja pehmed: Selleks pese käed sooja vee ja pesuvahendiga; Kuivata; Kreemita.

Lapse ettevalmistus -   

Nii nagu kõik toimingud nii ka silitamise protseduur teostatakse enne toitmist! Jälgi aga, et imik ei oleks näljane. Seega umbes tund aega enne toitmist oleks optimaalsem aeg; 

Massaazi võib kombineerida vannitamise, ujutamisega; 

Jälgi, et laps oleks puhanud, rõõmsameelne; Kui teha silitamist enne uinakut siis jälgi, et laps ei oleks väsinud; Seega sobiv aeg sõltub nii pere päevakavast, traditsioonidest jms; 

Tegutse lapsega rahulikult, aegamööda; 

Aseta imik oma sülle padja peale selliselt, et tema jalad toetuksid vastu Sinu kõhtu ja näoga Sinu suunas; 

Saavuta lapsega kontakt. Vaata talle silma, räägi; 

Riieta imik lahti.

Nüüd võib alustada silitamise metoodikaga!

Teostamine - 

• Säilita lapsega silmside;
• Silita lapse kogu keha üle suunaga ülalt alla;
  

  • pea ja nägu;
  • käed;
  • kõht;
  • jalad;
  • selg;
• Tee seda avatud käega ja/või ühe-kahe sõrmega olenevalt masseeritavast piirkonnast;
• Korda üht harjutust 3-4 korda järjest;
• Jälgi, et säilitaksid lapsega pideva käelise kontakti. Seega ära võta mõlemat kätt korraga imiku kehalt, vaid tee seda kordamööda;
• Jälgi, et kõik Sinu liigutused olgu rahulikud, aeglased, rütmilised ja sujuvad. Imiku keharütmid on aeglased võrreldes täiskasvanuga;
• Jälgi, kuidas laps reageerib massaazile. Mõnele lapsele ei meeldi, kui pead silitatakse-sel juhul ära seda tee!

  Lõpetamine - 

Pärast protseduuri jälgi lapse reageeringut. Olenevalt protseduuri ajast, päevakorrast ja lapse meeleolust võib pärast silitamist last vannitada või siis kohe riietada ja toita. Uni on nüüd kindlasti "magus", sügav ja rahulik!


Lapse silitamise juures meeldis mulle jälgida lapse miimikat. Lapse näost saab välja lugeda palju. Kui laps on rõõmsameelne ja rahulolev siis naudib ta silitamist.


 Kasutatud kirjandus : http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/vasts_imiku_silitamine/index.html

 

 

Mänguasjade valimine (ül. 16)

Esimestel eluaastatel on väikese ilmakodaniku põhitegevuseks ümbritseva maailma tundmaõppimine. Eri vanuses lapsed on erinevate võimetega, seega tuleb valida neile ka mänguasju vastavalt võimetele. Paarikuune laps hakkab juba mänguasjade vastu huvi ilmutama. Paraku pole ta aga veel valmis neid ise kätte haarama. Laps tutvuks küll meeleldi esimeste leludega, kuid keegi peaks olema nii kena, et pistab mänguasja lapsele pihku. Oluline on slle juures see, et laps saaks sellest kinni haarata ja samas peaks ta oleme sellisest materjalist, et ta endale haiget ei teeks. Igas vanuses lastele on põnevamad sellised mänguasjad, mis mängides laste tegevusele kuidagi reageerivad, näiteks teevad häält. Esimestest leludest on sellisteks igasugused kõrinad, mis lapse käeliigutustega kaasa kõrisevad, helisevad või piiksuvad. Ühest küljest on see lapse jaoks lihtsalt põnev sündmus, teiselt poolt aga algab sellisest mängust iseenda kui mingite sündmuste põhjustaja tunnetamine. Laps hakkab tasapisi seostama enda tegevust ja sellega kaasnevaid sündmusi. Mida vanemaks laps saab seda rohkem ta areneb ja on võimeline keerukamate mänguasjadega mängima, mis teda edasi arendavad.


Juhend:

• MITMEKESISUS (erinevad asjad ja erinevad tegevusvõimalused tagavad mitmekülgse arengu)
• VASTUSEVÕIMELISUS (lapse tegevusele reageerivad asjad õpetavad lapsele põhjus-tagajärg seose tundmist ja tekitavad uudishimu maailma tundma õppida)
• ARENDAVUS (kõige paremad on need asjad, millega tegeledes õpib laps midagi uut)

  Imik kuni esimene eluaasta - 1 kuul õpib laps tõsta pead, 2 kuul hoiab pead ja rindkeret, 4 -5 kuu istub toega, 6-7 istub iseseisvalt , 8-9 seisab toe najal ja roomab. Valida tuleks mänguasju mis oleks kergesti pestavad (väikelapsed avastavad ümbritsevat asjade suhu panemisega) ja ohutust materjalist, et laps end ei vigastaks. Selles vanuses on head mänguasjad mida laps saab haarata ja mis teevad häält. Näiteks vankri või voodi kohele riputatavad kõrinad. Mänguasjad, mis pigistamisel teevad piuksuvat häält või nupule vajutades muusikat mängivad. Väga hea beebisid arendav mänguasi on tegevuskeskus. Tegevuskeskuse nimetus tuleneb sellest, et ühes mänguasjas koonduvad erinevad tegevusvõimalused. Aastaseks saamise eel hakkavad beebid kõndimist harjutama. Algajale astujale pakuvad rõõmu ja samas on tasakaalu hoidmisel toeks püstise käepidemega, eeslükatavad mänguvankrid - tugirollerid. Ka siis kui laps juba ise kindlalt kõnnib, pakuvad talle suurt rõõmu eeslükatavad või järelveetavad mänguasjad. Oluline on valikuvõimaluse mitmekesisus, nii et oleks olemas nii mõni auto kui nukk, konstruktor, raamatuid, klotse, paar mängulooma, lauamänge, sporditarbeid, mosaiike jne. Erinevad mänguasjad võimaldavad mängida mitmekesisemaid mänge. Kuna lapsed mängides oma tegevust kommenteerivad ja oma mängukangelaste eest räägivad, siis areneb mängides nende sõnavara ja väljendusoskus.

Kasutatud kirjandus : http://www.perekool.ee/index.php?id=948  , www.e-ope.ee/_download/euni.../Pt.nr%203%20Lapse%20areng.doc